ketta peegelväljal - Vene Föderatsiooni riigimärgi reljeefpilt, selle kohal piki serva - poolringis silt: "VENE FÖDERATSIOON", mille mõlemal küljel on topeltrombid, embleemi all: vasakul - väärismetallide ja näidiste tähised, paremal - keemiliselt puhta metalli sisu ja rahapaja kaubamärk, alumises keskel kolmes reas - kolmes reas pealkiri: "VENEMAA BANK", mündi nimiväärtus: "50 RUBLES", emiteerimise aasta: "2020".

ketta peegelväljal - välisluureteenistuse keskmise embleemi reljeefpilt; serva ääres - silt: "VENEMAA FÖDERATSIOONI VÄLISED UURIMISTEENUSED", loorberi kujutise kohal allpool - silt: "100 AASTAT".

134 lainepappi

Vene Föderatsiooni välisluureteenistus (Venemaa välisluureteenistus) on julgeolekujõudude lahutamatu osa ja selle eesmärk on kaitsta üksikisikute, ühiskonna ja riigi julgeolekut väliste ohtude eest. Välispoliitiline luure sai alguse Ülevenemaalise erakorralise komisjoni (VChK) eriosakonna südamikust ja kujunes eriüksusena 1920. aasta suveks. 20. detsember 1920 F.E. Dzeržinski allkirjastas korralduse Tšeka välisosakonna loomiseks. Seda kuupäeva peetakse välisluure sünniajaks. Ta tagandati tšaka eriosakonnast ja temast sai sõltumatu üksus. Praegu viib Venemaa välisluureteenistus läbi luuretegevust, et anda Venemaa Föderatsiooni presidendile, föderaalsele assambleele ja valitsusele luureteavet, mida nad vajavad poliitilises, majanduslikus, sõjalis-strateegilises, teaduse, tehnika ja keskkonna valdkonnas otsuste tegemiseks, et tagada poliitika edukaks rakendamiseks vajalikud tingimused. Venemaa Föderatsioon julgeoleku valdkonnas, edendades riigi majandusarengut, teaduse ja tehnika arengut ning Vene Föderatsiooni sõjalis-tehnilist julgeolekut.

Kunstnikud: E.V. Kramskaya (esikülg), S.A. Kornilov (tagurpidi). Skulptuurid: A.A. Dolgopolova (esikülg), arvutimudel (tagurpidi).