ketta peegelväljal - Vene Föderatsiooni riigimärgi reljeefpilt, selle kohal piki serva - poolringis silt: "VENEMAA FEDERATSIOON", mille mõlemal küljel on kahepoolsed rombid, embleemi all: vasakul - väärismetalli ja sulami näidised, paremal - keemiliselt puhta sisu metall ja rahapaja kaubamärk, all keskel kolmes reas - kiri: "VENEMAA BANK", mündi nimiväärtus: "3 RUBLES", väljalaske aasta: "2020".
ketta peegelväljal - reljeefne pilt noortest traditsioonilistest tatari kostüümidest, kes esitavad rahvatantsu, vaatega Kaasani Kremlile; ülal - vabariigi vapp; allpool torustikku on kiri: "TATARSTANI VABARIIK", vasakul - kahes reas olev kiri: "100 AASTAT".
Piirkonna esimene riik oli Bulgaaria Volga, mis loodi 9. - 10. sajandi vahetusel A.D. Türgi hõimud. 1236. aastal sai Bulgaaria Tšingis-khaani impeeriumist ja sai seejärel Kuldse Hordi osaks, mille kokkuvarisemise tulemusel tekkis uus riik - Kasaani Khanate (1438). 1552. aastal annekteeriti Vene riik Kasaani khanaat. 1920. aastal kuulutati välja tatari autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 30. augustil 1990 võeti vastu deklaratsioon vabariigi riikliku suveräänsuse kohta. Alates 7. veebruarist 1992 nimetatakse seda Tatarstani Vabariigiks. Tatarstan on dünaamiliselt arenev piirkond. Vabariik on Venemaal ja välismaal tuntud kui naftatootmise ja naftakeemiatoodete keskus, maailmakuulsate veoautode KAMAZ ja MI kopterite tootja, üks Venemaa põllumajandustootmise juhte. Vabariigis elavad erineva ajaloolise mineviku ja kultuuritraditsioonidega inimesed. Vähemalt kolme tüüpi kultuuriliste mõjutuste (türgi, slaavi-vene ja soome-ugri) kombinatsioon määrab nende paikade ainulaadsuse, kultuuriliste ja ajalooliste väärtuste ainulaadsuse.
Kunstnikud: E.V. Kramskaja (esikülg), O.G. Shepel (tagurpidi). Skulptuurid: A.A. Dolgopolova (esikülg), A.N. Bessonov (tagurpidi).